|
TELEFUNKEN
1937-1940
Valmistati Telefunkeni Eesti esindaja tellimisel
Valmistaja:
1939/40 - AS Tartu Telefonivabrik (1 mudel)
1938/39 - AS Tartu Telefonivabrik (1 mudel)
1937/38 - OÜ RET (2 mudelit)
|
|
|
Hooaeg 1939/40 
|
|
| Hooaeg 1938/39
|
|
| Hooaeg 1937/38
|
|
 |
AJALUGU
Eestis valmistatud Telefunkeni raadioaparaatide kohta annab väga olulist informatsiooni Telefunkeni Eesti esindaja firma
Eesti Aktsiaselts Siemens (sügiseni 1938 tehnikabüroo H. Oesterlein & Ko) säilinud arhiiv (Rahvusarhiiv, ERA.327).
|
|
| TELEFUNKEN TA 347 B ja TA 667 U 1937/38 - valmistaja OÜ RET |
6. novembril 1936 Berliinis allkirjastatud Eesti-Saksa kaubalepingu lisakokkuleppe raadioaparaate puudutav paragrahv lubas
Eestil alates 1. jaanuarist 1937 kehtestada Saksamaalt sisseveetavatele alla 16 kg kaaluvatele ehk odavama hinnaklassi
raadioaparaatidele kõrgema tollimaksu. See sundis Telefunkeni Eesti esindajat firmat H. Oesterlein & Ko astuma samme
odavamate Telefunkeni aparaatide Eestis valmistamise ja/või monteerimise võimaluste otsimiseks. Eelnimetatud paragrahvi
ilmselt siiski ei jõustatud, kuna 1937. a. kevadel muutis Eesti valitsus kogu raadioaparaatide sisseveo korraldust
(kehtestades sisseveole litsentsisüsteemi ja tõstes tolle üldiselt). Kuid aparaatide kohapealse valmistamise soovi ja
vajadust see ei vähendanud. (Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 18.11.1936; ERA.327.1.203, ERA.327.1.207)
1937. a. alguses otsustas firma H. Oesterlein & Ko tellida raadiotehaselt RET 1937/38 hooajaks partii Telefunkeni nime
kandvaid raadioaparaate: ühe 4-lambilise patareimudeli (TA 347 B) ja ühe universaaltoitel 6-lambilise võrkmudeli
(TA 667 U).
13. jaanuaril 1937 H. Oesterlein & Ko poolt Berliini Telefunkenile saadetud kirjas märgitakse just RETile ettepaneku
tegemise ühe peamise põhjusena soovi saavutada seeläbi ka tihedam koostöö RETiga kui suurima ja kiireimini kasvava
kohapealse tootjaga tehase oma aparaatides Telefunkeni raadiolampide ja üksikosade kasutamiseks (ühtlasi tõrjudes
põhikonkurendi Philipsi ja selle Briti tütarfirma Mullardi positsioonide tugevdamist). Seni oli Telefunkeni raadiolampide
peamiseks tarvitajaks Eestis vaid Tartu Telefonivabrik. Viimasega seoses märgitakse kirjas TTV osakaalu pidevat langust
Eesti raadioturul, uue hooaja mudelite väljatoomisega hilinemist paari kuu võrra ja liiga suurt hulka aparaate, mis tuleb
puuduste kõrvaldamiseks parandusse saata. (ERA.327.1.203, 13.01.1937)
Kuna H. Oesterlein & Ko kirjavahetus on säilinud osaliselt (nt 1937. a. saadetud kirjade ärakirjad ainult 3. jaanuarist kuni
31. märtsini), võivad mõned RETi tellimusega seotud asjaolud olla teadmata.
RETi juhatus otsustas Telefunkenile aparaatide valmistamise aprillis 1937: "26.04.1937. Otsustatakse nõustuda, et tehas
valmistaks Telefunkenile raadioaparaate tingimusega, et kast ja skaala erineks täiesti RET-i tavalistest aparaatidest ja
lambid oleks Telefunkeni omad." (Eesti Ringhäälingumuuseum, OÜ RETi
juhatuse protokolliraamat)
Alguses nägi H. Oesterlein & Ko võimaliku tootmismahuna koguni 500-700 raadiot, kuid tegelikult valmistas RET 1937/38
kokku 300 vastuvõtjat:
201 aparaati Telefunken TA 347 B
78 aparaati Telefunken TA 667 U
21 aparaati Telefunken TA 667 U eksportis RET kevadel 1938 Soome
Kaks esimest numbrit on toodud H. Oesterlein & Ko poolt 18. juulil 1938 firmale Telefunken saadetud selgituskirjas RETi
tellimusega seotud raadiolampide kohta. RETile tarniti 7.09.1937 - 400 lampi, 20.10.1937 - 400 lampi, 27.10.1937 - 600
lampi ja 20.11.1937 - 200 lampi. Neist tarvitas RET 804 lampi 201 aparaadi TA 347 B ehitamiseks, 468 lampi 78 aparaadi
TA 667 U ehitamiseks, 32 lampi olid ilmselt praak ning 300 lampi RET tagastas. TA 667 U tarbeks telliti algselt lampe 100
aparaadi valmistamiseks. Mudeli TA 347 B näidiseksemplari paigaldati 4 lampi Telefunkeni tehases Berliinis. (ERA.327.1.221)
Sisuliselt samad arvud (vastavalt 200 ja 77) esinevad ka Eesti AS Siemensi (tegutses sügisest 1938 H. Oesterlein & Ko
asemel) novembris 1940 ENSV Raadiokomiteele esitatud aruandes Eestis aastail 1935-1940 müüdud Telefunkeni aparaatide
kohta. (ERA.327.1.236)
Kolmas number selgub ärakirjast. 19. augustil 1938 saatis H. Oesterlein & Ko tagasi RETilt saadud arve, "...kuna kevadel,
kui Teie otsustasite 21 ülejäänud aparaati TA 667 U eksporteerida Soome, polnud kõne sellest, et nende aparaatide kastid
tuleksid meie kanda." (ERA.327.1.224).
Järgmiseks hooajaks RETilt neid vastuvõtjatüüpe juurde ei tellitud ning 1938/39 realiseerisid Eesti AS Siemens ja Telefunkeni
edasimüüjad eelmisest hooajast lattu jäänud aparaate.
Mudeli TA 347 B üheks edasimüüjaks nii 1937/38 kui 1938/39 hooajal oli ka OÜ Esto-Muusika.
Pole teada, mida kujutas firma poolt 1938/39 reklaamitud mudel T 347 BK.
OÜ Esto-Muusika reklaam ajalehes Maa Hääl 22.10.1937:
Telefunken 4-lambiline patareiaparaat, 3 laineala, hind 220.-
OÜ Esto-Muusika raadioaparaatide hinnakiri 1938/39 hooajaks:
Telefunken T 347 B, 4-lambiline otsevastuvõtja, hind 190.-
Telefunken T 347 BK, 5-lambiline suursuper, 3 laineala, hind 260.-
Eesti AS Siemensi kirjavahetuses leidub ka aparaatide seerianumbreid (teated äridele saadetud, äridelt tagasi võetud
või parandusel olnud aparaatide kohta):
TA 347 B nr 136697 (J. Kikajoon, Vigala, ap. remondis, ERA.327.1.232)
TA 347 B nr 138373 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.224)
TA 347 B nr 138379 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
TA 347 B nr 138388 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.223)
TA 347 B nr 138390 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
TA 347 B nr 138399 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
TA 347 B nr 138421 (Fa Hugo Lille, Rakvere, ERA.327.1.224)
TA 347 B nr 138442 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.220, ERA.327.1.223)
TA 347 B nr 138446 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
TA 347 B nr 138448 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.223)
TA 667 U nr 137718 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.223)
TA 667 U nr 137760 (V. Jõgisoo, Kohtla-Järve, omanik dets '39, ERA.327.1.243)
|
|
|
TELEFUNKEN 1937/38 kataloog
Erakogu
|
|
 |
 |
TELEFUNKEN TA 347 B 1937/38 kataloog
Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum
|
TELEFUNKEN TA 347 B 1937/38 reklaamid
Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)
|
|
|
Telefunken TA 347 B ilmselt Kirblas
Läänemaal 1938. a-l (foto saadetud
3. juunil 1938 Kirblast Sarusse).
|
|
| TELEFUNKEN T 823 BK 1938/39 - valmistaja AS TARTU TELEFONIVABRIK |
1938. aasta kevadel otsis H. Oesterlein & Ko (sama aasta sügisest Eesti AS Siemens) sisseveopiirangute tõttu taas
võimalusi 1938/39 hooaja paari odavama hinnaklassi Telefunkeni mudeli valmistamiseks Eestis.
Võrkvastuvõtjatest kaaluti Telefunkeni Poola tehase 4-lambilise mudeli Fenomen tootmist Eestis. Varssavist saadetud
näidisaparaadi katsetamisel selgus, et selle vastuvõtt ei ole meie oludes rahuldav. H. Oesterlein & Ko tellis OÜ RETilt
aparaadi ümberkonstrueerimise (muuhulgas kasutati kahe lambi ACH1 asemel lampe ACH1, AF7 ja AB2, lisaks AL1? ja AZ1).
RETi töö tulemust hinnati väga heaks, kuid tehase omahind 114.- krooni kujunes Oesterleinile vastuvõetamatuks ja nii
jäi koostöö RETiga ära, Telefunkeni võrkaparaati kohapeal ilmselt ei valmistatudki ja uus alla 200-kroonine võrkmudel
jäi Telefunkeni 1938/39 hooaja Eesti programmist võib-olla üldse välja.
1938. a. mai alguses saabus Oslost Tallinnasse Telefunkeni Norra tehase 3-lambilise patareiaparaadi Tenor 38 näidiseksemplar.
Selle lähemal uurimisel leiti, et otstarbekam on jääda varasema kava juurde ja tellida patareiaparaat Tartu Telefonivabrikult.
Mudel sai tähiseks T 823 BK (esialgne variant oli T 239 BK). See põhines TTV tüübil Agu, mida oli
vastavalt Telefunkeni suunistele mõnevõrra täiendatud ning mis valmistati Telefunkeni disainitud kastis ja skaalaga.
Aparaadi omahinnaks (ilma lampideta) soovis H. Oesterlein & Ko 85.- ja TTV 95.- krooni, lõpuks lepiti vähemalt esimese partii
osas kokku hinnas 90.- krooni.
Tartu Telefonivabrik valmistas kokku 400 aparaati Telefunken T 823 BK.
1938. a. mai lõpus tellis H. Oesterlein & Ko esimesed 200 aparaati. TTV-le 9. mail 1939 saadetud lampide arvestust
puudutavast kirjast selgub, et tellimusi esitati neli: 27. mail, 28. septembril, 22. oktoobril ja 11. novembril 1938.
Riia peasindusele 28. detsembril 1938 saadetud Telefunkeni raadioaparaatide müügiülevaates ja majandusministeeriumile
3. jaanuaril 1939 saadetud uue aasta sisseveokontingendi taotluses nimetas Eesti AS Siemens Tartu Telefonivabriku
valmistatud 400 aparaati (40 000.- krooni väärtuses). Sama number on toodud ka Eesti AS Siemensi novembris 1940 ENSV
Raadiokomiteele esitatud aruandes Eestis aastail 1935-1940 müüdud Telefunkeni aparaatide kohta. Võrdluseks - sisseveetud
Telefunkeni mudeleid müüdi 1938/39 hooajal umbes 800.
Kõiki T 823 BK aparaate ei müüdud aga läbi 1938/39 hooajal. 23. septembril 1939 Põltsamaa kaupmehele Joh. Susile saadetud
kirjas lootis Eesti AS Siemens, et uued 5-lambilised patareiaparaadid (956 BK) jõuavad müügile kuu lõpul, ja soovitas seni
"hoogsasti müüa minevaastaseid 3-lambilisi patareivastuvõtjaid, millide nettohinnaks on Teile Kr. 118.-"; väljamüügihinna
võis J. Susi määrata ise. 1939. a. 4. oktoobril Vaekülla Juhan Uibole saadetud kirjas märgiti, et "eelmise aasta
3-lambilisi patareiaparaate müüme s.a. Kr. 150.- ga". Detsembris 1939 sai pagasiveol kahjustada (kast vajas poleerimist ja
papist pakkekast asendamist) T 823 BK nr 8892, mida ei saadetud enam tagasi Valka firmale V. Trauss, vaid jäeti Tallinna
lattu müügiks. Veel aprillis 1940 uuriti Kilingi-Nõmme kaupmehelt Elmar Koldilt, kas tema käes olev T 823 BK on müüdud
või saaks ta selle teisele soovijale müümiseks Eesti AS Siemensile tagasi saata.
(Rahvusarhiiv ERA.327.1.219, ERA.327.1.220, ERA.327.1.221, ERA.327.1.223, ERA.327.1.228, ERA.327.1.234, ERA.327.1.236,
ERA.327.1.240, ERA.327.1.241, ERA.327.1.243, ERA.327.1.247)
|
Vasakult: kiri Tartu Telefonivabrikule 27.05.1938 (sks k) /ERA.327.1.220/; kiri Berliini seoses RETi aparaadiga 8.06.1938
(sks k) /ERA.327.1.220/; kiri Berliini seoses TTV ja RETi aparaatidega 8.06.1938 (2 lk, sks k) /ERA.327.1.220/
|
H. Oesterlein & Ko ja Eesti AS Siemensi tagasiside Tartu Telefonivabrikule seoses mudeliga T 823 BK vahemikust 15.08.1938 kuni
2.12.1938 /ERA.327.1.224, ERA.327.1.225, ERA.327.1.227/; Eesti AS Siemensi 9.05.1939 Tartu Telefonivabrikule saadetud kiri
mudeli T 823 BK lampide arvestuse asjus /ERA.327.1.234/; kaupmees Elmar Koldile Kilingi-Nõmmele 30. aprillil 1940 saadetud
kiri aparaatide T 823 BK ja T 956 BK asjus /ERA.327.1.247/
|
Eesti AS Siemensi kirjavahetuses leidub ka aparaatide seerianumbreid (teated äridele saadetud, äridelt tagasi võetud
või parandusel olnud aparaatide kohta):
T 823 BK nr 8063 (puudus TTV 9 aparaadi saadetisest 9.09.1938, ERA.327.1.225)
T 823 BK nr 8087 (Fa V. Trauss, Valga, ERA.327.1.224)
T 823 BK nr 8088 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ERA.327.1.224)
T 823 BK nr 8099 (Fa Karl Timberg, Lelle, ERA.327.1.225)
T 823 BK nr 8112 (A. Siilivask, Süvahava, ap. remondis, ERA.327.1.232)
T 823 BK nr 8125 (KM Vennad Tamverk, Haapsalu, ERA.327.1.226)
T 823 BK nr 8139 (Fa V. Trauss, Valga, ERA.327.1.224)
T 823 BK nr 8160 (J. Kikajoon, Vigala, ap. remondis, ERA.327.1.232)
T 823 BK nr 8176 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ap. remondis ERA.327.1.232)
T 823 BK nr 8177 (KM A. Schmidt, Jõhvi, ERA.327.1.225)
T 823 BK nr 8185 (KM Vennad Tamverk, Haapsalu, ERA.327.1.226)
T 823 BK nr 8196 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ERA.327.1.224, ap. rem. ERA.327.1.232)
T 823 BK nr 8218 (Fa A. Leetberg, Rakvere, ERA.327.1.225)
T 823 BK nr 8240 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ERA.327.1.224)
T 823 BK nr 8892 (Fa V. Trauss, Valga, dets '39 tagasi Tallinna lattu, ERA.327.1.243)
T 823 BK nr 8990 (S. Säärel, Uuemõisa, Kapra, ERA.327.1.247)
|
|
Telefunkeni mudelite T 823 BK ja T 865 BK eestikeelne reklaamtrükis 1938. aastast ja
reklaam ajalehes Maa Hääl 21.10.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
|
|
| TELEFUNKEN 956 BK 1939/40 - valmistaja AS TARTU TELEFONIVABRIK |
Ka hooajal 1939/40 tellis Eesti AS Siemens Tartu Telefonivabrikult ühe Telefunkeni patareimudeli. Näib, et algusest
peale (enne prooviaparaadi valmimist ja selle hinnas kokku leppimist ning sügisel alanud dramaatilisi sündmusi)
arvestati eelmistest aastatest väiksema hulga vastuvõtjate valmistamisega Eestis. Nii paluti 1939. a. kevadel TTV-lt
hinnakalkulatsiooni 100-200 aparaadi suuruse partii tellimisel.
Kui uue aparaadi proovieksemplar 1939. a. mais valmis, soovis TTV vastuvõtja omahinnaks ilma lampideta 110.- krooni
(algul isegi 115.-). Eesti AS Siemens pidas seda liiga kõrgeks - müügihind oleks sel juhul tõusnud 220.- kroonini,
kuid olulise läbimüügi saavutamiseks ei oleks see tohtinud ületada 180.- krooni. Seetõttu küsiti 4-lambilise
patareiaparaadi valmistamise hinnapäringut ka väiketöökojalt ("der kleinen Werkstatt") Heli,
kuid vastus kirjavahetusest kahjuks ei selgu. Mai lõpus langetas TTV vastuvõtja omahinna 105.- kroonile. Juunis teatas
Eesti AS Siemens, et Telefunken ei nõustu kõrgema hinnaga kui 100.- krooni. Millises omahinnas täpselt kokku lepiti,
pole teada.
Eesti AS Siemensi suuniste järgi täiendatud ja parendatud prooviaparaat saadeti 16. juunil 1939 lennukiga testimiseks
ja viimaste soovituste saamiseks Berliini Telefunkeni laboratooriumisse. Eesti AS Siemens rõhutas korduvalt küsimuse
pakilisust, kuid vastus Saksamaalt viibis ja seda oodati veel 7. juulil. Vastuse saabumise järel esitati TTV-le viimaks
13. juulil 1939 kirjalik tellimuse kinnitus 100 5-lambilise patareisuperi valmistamiseks. Kuid kasti joonised (millest
sõltus teataval määral kogu konstruktsioon) saabusid Berliinist alles 31. juulil.
Vastuvõtja sai mudelitähiseks Telefunken 956 BK (algselt pakutud variandid olid TA 965 BK ja TA 95 BK). Lampide järgi
oli selle TTV analoogtüüp Kontsert-Super.
23. augustil 1939 ilmselt Berliini saadetud uue raadiohooaja prognoosis märgiti, et väljavaated on eelmisest aastast
kehvemad, eriti maarahvale mõeldud patareiaparaatide osas. Põhjuseks pikema põuaperioodi mõjud saagikusele. Tartu
Telefonivabriku toodetava vastuvõtja muljet hinnati heaks, esialgu arvestati kuni 200 aparaadi tellimisega ja mudel
pidi direktor Kõva kinnitusel turule jõudma septembri alguses. Kuid aparaatide valmimine viibis. 23. septembril
Põltsamaa kaupmehele Joh. Susile saadetud kirjas lootis Eesti AS Siemens, et 5-lambilised patareiaparaadid jõuavad
müügile kuu lõpul (ja soovitas seni "hoogsasti müüa minevaastaseid 3-lambilisi patareivastuvõtjaid" (T 823 BK)).
2. oktoobril Kiviõli kaupmehele Hugo Tamverkile saadetud kirjas kinnitati, et T 956 BK ilmub müügile umbes ühe nädala
pärast; 4. oktoobril Vaekülla Juhan Uibole saadetud kirjas aga, et nädala või kahe pärast (hinnaga 210.- krooni).
Vastuvõtjate valmimist võis takistada ka vajalike lampide puudus. 26. oktoobril saatis Eesti AS Siemens Tartusse TTV
tellitud 110 lampi KCH 1 (Saksamaal valmistatud lambid olid ostetud Hollandist AS Eesti Philipsi kaudu ja seisnud
mõnda aega litsentsi ootel tollilaos). TTV-le saadetud lampide lähetamise teatisele lisati "Ootame Teilt patareisuperite
T 956 BK suuremaarvulist saabumist".
Tartu Telefonivabrikult telliti 100 aparaati Telefunken 956 BK.
21. augustil 1940 teatas Eesti AS Siemens vastusena OÜ Esto-Muusika Pärnu osakonna päringule, et laos on veel 3
patareisuperit T 956 BK.
Eesti AS Siemensi novembris 1940 ENSV Raadiokomiteele esitatud aruandes Eestis aastail 1935-1940 müüdud Telefunkeni
aparaatide kohta on Telefunken 956 BK müüdud vastuvõtjate arvuna kirjas 98 aparaati.
22. veebruaril 1940 koostatud raadiohooaja esialgses kokkuvõttes tõdeti, et hoolimata sügisestest tagasilöökidest
(Nõukogude Venemaa mõjud ("sowjetrussischen Einflussnahme") ja baltisakslaste lahkumine) kujunes hooaeg 1939/40 siiski
rahuldavaks. 1. veebruari 1940 seisuga oli müüdud 708 raadioaparaati. Kuid Tartu Telefonivabriku aparaadi üle väljendati
pettumust, kuna selle turule toomine hilines ja tehniline teostus jättis soovida. Üldiselt hinnati halvaks TTV-ga
koostööd mõlemal viimasel hooajal. Sama korrati 7. märtsil 1940 saadetud uue hooaja patareiaparaate puudutavas
kirjas ning hiljemgi heideti ette tähtaegadest mitte kinni pidamist ja ebaühtlast kvaliteeti.
(Telefunkeni vastuvõtjate Eestist tellimisest sooviti edaspidi üldse loobuda, kuna siinsed tehased, nt TTV, tõid
turule Telefunkeni tellitule analoogse oma mudeli, mis oli vähemalt samaväärse kvaliteediga, kuid madalama hinnaga.
Uue hooaja patareiaparaati (O 54 BK) sooviti esialgu hakata sisseveetud osadest monteerima hoopis Eesti AS Siemensi
oma töökojas, mille juhatajaks oli Antje. Hiljem jäädi siiski 1940/41 vastuvõtjate monteerimise ja/või valmistamise
juurde mõnes Eesti raadiotehases. Põhimõtteline nõusolek saadi nii RETilt kui Rammulilt. Ent need plaanid mõistagi
ei teostunud.)
(Rahvusarhiiv ERA.327.1.236, ERA.327.1.237, ERA.327.1.238, ERA.327.1.239, ERA.327.1.240, ERA.327.1.241, ERA.327.1.247,
ERA.327.1.248, ERA.327.1.249)
|
Eesti AS Siemensi 13.07.1939 Tartu Telefonivabrikule saadetud kiri 100 patareiaparaadi 956 BK tellimise asjus (sks k) ja
17.07.1939 Berliini saadetud kiri mudelitähise kinnitamise kohta (sks k) /ERA.327.1.239/; kaupmees Elmar Koldile
Kilingi-Nõmmele 30. aprillil 1940 saadetud kiri aparaatide T 823 BK ja T 956 BK asjus /ERA.327.1.247/; Tartu
Telefonivabrikule 29. juulil 1940 saadetud kiri seoses T 956 BK nr 9498 defektidega /ERA.327.1.248/
|
Eesti AS Siemensi kirjavahetuses leidub ühe aparaadi seerianumber:
T 956 BK nr 9498 (saadeti 29.07.1940 TTV-le parandusele, ERA.327.1.248)
Tallinna äris J. Mitt oli 9.02.1941 toimunud kaupade inventuuri ajal:
T 956 BK nr 9521 (ERA.R-13.1.839)
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
