ESILEHELE TEHASED UUDISED AGLO, N. KARUS, ELEKTROTEHNIKATEHAS 1933?-1945 Raadiod 1934-1939 Nõmme, Mängu 7 (34) - Tallinn, Veerenni 7 (35-36) - Pärnu mnt 17 (1.05.1937-1945) Elektrotehnika tööstus Aglo (34); Elektrotehnika Büroo Aglo, N. Gasabov (35); Aglo, Elektrotehniline tööstus (35); Aglo, (ins.) N. Karus, Elektrotehniline tööstus (36-37); Aglo, N. Karus, Elektrotehnikatöökoda (38); Aglo, ins. N. Karus, elektrotehnikatehas (37-41); Elektrotehnikatehas Aglo (39-1945) Raadioaparaate müüdi: Tallinnas tehasest     1939 Tallinnas (Elra - B. Spungen)     1938/39 Tartus (Joh. Tomson), Rakveres, Kuressaares (Raadioladu), Narvas                      (M. Tsõmbalov), Vändras (A. Tekko "AGLO ROBOT")     1937/38 Rakveres (Merkur) Hooaeg 1938/39   Hooaeg 1937/38 Hooaeg 1936/37   Hooaeg 1935/36 Hooaeg 1934/35 AGLO SÄILINUD RAADIOD   TUULEGENERAATORID 1938-1940         Aglo tööstuse ruumide plaan 1938. a-st, Tallinn, Pärnu mnt 17 kolmas korrus /Riigiarhiiv ERA.969.4.1027/; Aglo asukoht 1937-1945 Pärnu mnt 17 28. aprillil 2013; Aglos valmistatud triikraud /omanik: elravel[ät]hot.ee/.     Aglo reklaam ajakirjas Oma Kodu 9/1937 ja ajakirjas Tehnika Põllumajanduses 2/1940. TÖÖSTUSE AJALUGU Riigiarhiiv ERA.891.2.19554 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.969.4.1027 (Majandus-ministeerium), ERA.959.2.51 ja ERA.959.2.52 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.1831.1.4869 (majandusloendus 1937), ERA.R-10.1.167 (ettevõtete toodanguaruanded detsembris 1940), ERA.R-10.1.179 (tööstusloendus 1.01.1941), ERA.R-66.1.746 (reprivatiseerimine), ERA.R-284.1.67 (Aglo vaatlustoimik 1944-45); Vaba Maa 20.02.1935; Esmaspäev 12.11.1938; Postimees 25.08.1934; Uudisleht 10.09.1936; Majandusteated 30/1937, 2/1939; ENSV Teataja 43/1941, 52/1941 jm. Aglo asutaja ja omanik Nikolai Gasabov leidis oma tööstusele nime esperantistist isa esperanto keele sõnaraamatut sirvides - "aglo" tähendab esperanto keeles "kotkas". (Esmaspäev 12.11.1938) Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti firma "Elektrotehniline tööstus Aglo, N. Gasabov" 1935. a. jaanuaris, asukohaks Tallinn, Veerenni 7, ainuomanikuks Nikolai Gasabov ja asutamiskuupäevaks 2. jaanuar 1935. Kuid Aglo nime all oli N. Gasabov oma toodangut eksponeerinud juba 1934. a. augustis Tartu näitusel. Veelgi enam, 1937. a. majandusloenduses on Aglo asutamisaastaks märgitud 1933 ning kui Anton Pani taotles 1940. a-l Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis enda registreerimist õppinud töölisena raadio tööalal, esitas ta Aglolt saadud tõendi, mille kohaselt oli ta töötanud Aglos raadioaparaatide ehituse ja remondi alal 1.08.1932-8.12.1935 (ERA.1569.1.2006). 1934. aasta 24.-27. augustini peetud Tartu näitusel eksponeeris Nikolai Gasabov firma Aglo nime all elektripliite, -keeduplaate, -spiraalpliite, -triikraudu, -keedunõusid, ja -keedupulki. "Keedupliidid on asjatundjate poolt tunnistatud paremateks välismaa omadest ja nende vastu näisid perenaised väga huvi tundvat. ... seda uudiskaupa on Aglo poolt hakatud valmistama kevadel. Maksavad need keeduplated 6 1/2 - 9 kroonini. Sama väljapanekute juures leiame ka nikeldatud põhjadega elektritriikraudu, mis olevat ainukesed selletaolised Eestis," märkis Postimees (25.08.1934). Sarnase ekspositsiooniga osales Aglo ka sama aasta 1.-10. septembrini toimunud 9. Eesti näitus-messil Tallinnas. Majandusloenduse (1937) ankeetlehel on Aglo tegevuse kirjeldusena märgitud: "Alates 1934. a. valmistab ettevõte ka raadiovastuvõtjaid, kuna enne seda tegeles ainult elektri-majapidamise riistade valmistamisega." 1935. aasta veebruaris pöördus Nikolai Gasabov - ajalehes kasutati nimekuju "Kasapov" - kohtusse, kuna kaks kaubaagenti ei olnud talle kaupade eest tasunud ega ka müümata esemeid tagastanud. Ühele neist oli ta 1934. a. detsembris müügiks andnud 166.- krooni väärtuses elektrilisi tarbeasju, teisele jaanuaris 90.- krooni eest mitmesuguseid esemeid (Vaba Maa 20.02.1935). 1935. a. Tartu näitusel (30. august - 2. september) eksponeeris Aglo elektrilisi majapidamisriistu. 1935. aasta detsembris eestistas Nikolai Gasabov perekonnanime Karus'eks ja sellega seoses palus Kaubandus-tööstuskoja äriregistris alates 12. detsembrist 1935 firma nimeks registreerida "Elektrotehniline tööstus Aglo, ins. N. Karus". 1936. a. 1. augustist asus Aglo asjaajaja-ärijuhina tööle Ernst Jürgenson, Nikolai Karuse abikaasa vend. 1936. a. septembris oli tööstus jaotatud kahte ossa: elektrotehniliste töödena valmistati elektrilisi majapidamistarbeid (elektripliidid, -triikrauad jne) ning raadiotehniliste töödena valmistati raadioaparaate, nende osi ja helifilmiseadmeid. Tööstusel oli oma nikeldamis- ja vasetamisseade. Varem oli täidetud ka välistellimusi, kuid "elava nõudmise tõttu siseturul" oli sellest loobutud (Uudisleht 10.09.1936). 1936. a. 30. oktoobrist 4. novembrini Tallinnas toimunud näitusel "Elekter majapidamises" pani Aglo välja raadiovastuvõtjaid, elektritriikraudu ja elektripliite. Näitust kajastati ka Eesti Kultuurfilmi kroonikas, vt Eesti Filmi andmebaas - Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 102 - Näitus: Elekter majapidamises (1936). 1936. aastal valmistati Aglos kokku 30 raadioaparaati (ca 4300.- kr väärtuses, samal ajal oli sisse ostetud ca 50 raadiokasti ca 1000.- kr väärtuses ja ca 2500.- kr väärtuses raadioosi), 1700 elektritriikrauda (ca 8000.- kr), 100 elektripliiti (ca 500.- kr); parandustöid tehti 200.- kr väärtuses. Alates 1. maist 1937 asus Aglo uutes ruumides Tallinnas Pärnu mnt 17. Majandus-ministeeriumile esitatud töökoja sisseseadmise loa taotlusest selgub, et dipl. insenerile Aleksander Kinkile kuulunud 925 m2 krundil asus 4-korruseline kivist tööstushoone, mille I korrusel olid kauplused, II korrusel muusikaselts Pandorin ja restoran Nizza, III korrusel Aglo ning IV korrusel elukorterid. Aglo raadioosakonnas valmistati raadioaparaate ja nende osi (aparaatide valmistamiseks vajalikke raadioosi telliti ka teistelt tööstustelt) ning elektriosakonnas elektritriikraudu, -pliite, -kuivenduskappe, -valgustusaparaate (plinkijad tuletornidele). Kasutati 3 hj koguvõimsusega elektrimootoreid ja seadmetest olid tööstuses treipink, puurmasin, sleifimismasin, spindelpress, hüdrauliline press, 2 väikest ekstsenterpressi, nikkelvann, poolide kerimise masin, 2 ostsillaatorit. Ettevõttes leidis tööd 15-20 töölist. 1937/38 alustati Aglos AS-i Eesti Philips parandustalituse juhataja Vitali Suigusaare algatusel ja korraldusel valjuhääldajate suuremahulist (kuni 7000 tk aastas) valmistamist (võimalik, et tegemist oli Eesti Philipsi templit "E.P." kandvate valjuhääldite monteerimisega, mida kasutati paljudes Eestis müüdud Philipsites, samuti Are ja võib-olla RETi aparaatides - vt ka valjuhääldite osade sissevedu 1937). Nimetatud fakti mainis V. Suigusaar ise oma elulookirjelduses, mille ta esitas 1940. a-l Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile (ERA.1569.1.2020). 20. oktoobril 1937 saabus majandusministeeriumisse Nikolai Karuse, August Jürgensi ja Ena-Elisabet Karuse taotlus registreerida "Elektro-esemete valmistamise aktsiaselts Aglo" põhikiri. AS-i eesmärgiks oleks olnud "raadio- ja elektro-tehniliste aparaatide ja tarbete valmistamine ja sama esemetega kauplemine". Majandusministri otsus 26. oktoobrist 1937 kõlas: "Jätta rahuldamata". Selle aluseks oli Majandusministeeriumi Tööstusosakonna direktori J. Karki resolutsioon 24. oktoobrist 1937: "Raadiotööstuste puudust pole Eestis praegu märgata. Ühes neist töötab ka riikline kapital. Uus, kavatsetav tööstus tundub liigsena. Sellepärast ei saa Tööstusosakond pooldada palves nimetatud a/s-i asutamist." 1938 hakkas Aglo tootma A. Naaberi PATENT-TUULEGENERAATOREID. 1938. a. 1.-5. septembrini Tallinnas Börsisaalides toimunud Eesti Raadionäitusel osales ka Aglo. Eksponeeriti raadiovastuvõtjaid. Arvatavasti just raadionäitusel osalemise tõttu lasti trükkida ka vastuvõtjate kataloog. 1939. aasta alguses oli töölisi 15, hooajal kuni 30, kasutati 5 elektrimootorit koguvõimsusega 6,85 hj. Valmistati elektritriikraudu, raadiovaljuhääldajaid, elektrikeetjaid jt elektrotehnika ning raadiotööstussaadusi (raadiovastuvõtjaid eraldi ei nimetatud, Majandusteated 2/1939). 1939. a. kevadel lõpetati Aglos ilmselt raadioaparaatide valmistamine ja Aglost lahkus Ernst Jürgenson, kellele 31. mail 1939 antud kaaskirjas kinnitas Nikolai Karus: "Minu tehase raadio osakonna likvideerimise puhul lahkub hra. E. Jürgenson minu teenistusest ja minu parimad soovid saadavad teda tema edaspidisel eluteel." (ärakiri Aglo reprivatiseerimistoimikus). Võimalik, et 1939. a-l valmistati Aglos 32 raadioaparaati - selline number on toodud 1940. a-l juba ENSV-s koostatud Eesti suuremate tööstusettevõtete 1939. a. toodangut kajastava tabeli Elektrimasinate ja -tarvetetööstuse rühma (Aglo, Arba ja AS Volta Tehased) raadiovastuvõtjate toodanguna (ERA.R-10.1.136). Aglo keskendus seejärel elektriliste majapidamistarvete (triikrauad, keeduplaadid, "keedupulgad" (elektrispiraalid)), eriotstarbelisi elektriaparaatide ja tuulegeneraatorite valmistamisele. 1939. a. augustis toimunud 32. Tallinna põllumajanduse näitusel ja septembris toimunud Tartu näitusel eksponeeris Aglo oma toodangust tuulegeneraatoreid ja elektritriikraudu. 1940. aastal hakati valmistama elektrikarjuseid. Tallinna Ühise Haigekassa alla arvati Aglo 21. märtsist 1936. Esimesed andmed esitati märtsikuu kohta. Siis oli Aglos haigekassa alla käivaid töölisi 7. Viimased andmed pärinevad 1940. a. novembrist, kui töölisi oli 13. Kõige rohkem töölisi oli Aglos 1937. a. lõpus, mil nende arv küündis üle 40. 1938/39 vahetusel oli töölisi tippajal üle 30, 1939. a. lõpus ligi 20 ja 1940. a-l alla 15. Kokku käis Aglo haigekassale esitatud nimekirjadest läbi 98 nime. Haigekassale esitatud andmete järgi oli Aglos töölisi (valitud kuudel): veebr märts juuli sept okt nov dets 1936 7 10 1937 10 10 39 43 40 1938 26 30 35 31 31 1939 31 19 17 17 1940 17 18 13 1938. aastal anti välja väike illustreeritud kataloog inglise, prantsuse ja saksa keeles "Aglo. Electric Heating Appliances.", kus tutvustati toodetavaid triikraudu ja keeduplaate. Tõenäoliselt 1939 anti välja tuulegeneraatorite kataloog "Elektri valgus Aglo patenteeritud tuulegeneraatori abil.". 1940. aastal mainitakse elektrikarjuse reklaamis ka selle toote kataloogi. On teada ka vähemalt üks Aglo raadioaparaatide kataloog, hooajast 1938/39. Ajakirjanduses tegi Aglo reklaami väga vähe. Aglo natsionaliseeriti 10. oktoobril 1940. aastal, kuid ettevõte tegutses edasi iseseisvalt. 10. oktoobril 1940 koostatud bilansis oli tehase inventari väärtuseks 11 319,58 krooni ja laovaru väärtuseks 1951,53 krooni. Lao inventari nimekirjas leidus muuhulgas:   15 triikraua elementi (450 W), 3 triikraua elementi (110 V, 450 W)   29 keedunõu elementi (läbim. 90 mm), 19 nikeldatud ja 8 nikeldamata pliidi keret   1 malmist spiraalpliidi kere, 4 malmist keeduplaadi keret, 1 keeduplaadi plate (läbim. 145 mm)   1 ilma küttekehata 80 l elektriboiler, 2 tuulegeneraatori keret   25 raadioshassiid, 28 võnkepooliga ja 5 ilma võnkepoolita valjuhääldaja membraani   16 Jaaksoni võrgutransformaatorit   169 suurt firma silti, 37 Aglo silti /rombid/, 90 väikest Aglo silti   74 triikraua silti, 95 ilma aukudeta ja 1705 aukudega nummerdatud triikraua silti   35 postkaarti, 158 triikraua vastutuskaarti, 306 meeldetuletusblanketti   26 tuulegeneraatori kataloogi   578 generaatori blanketti Aglo 1940. a. detsembrikuu toodanguaruande järgi valmistati tehases sel kuul 3 kg elektritriikraudu 300 tk, 4,5 kg rätseparaudu 9 tk, 6 kg rätseparaudu 2 tk. Aglo kogutoodang oli aruandekuul 4157.-, aruandeaasta algusest 47 991.- ja samal ajavahemikul eelmisel aastal 41 090.- rbl (1939. a. hindades). Tuulegeneraatoreid oli aruandeaasta algusest valmistatud 9000.- rbl väärtuses. 1941. a-l korraldatud tööstusloenduse (1940. a. andmed seisuga 1.01.1941) järgi töötas Aglo 1940. aastal 299 päeva, töötajaid oli kokku 15 ja valmistati 85 tuulegeneraatorit (84 enne ja 1 peale nats-imist), 2294 elektritriikrauda (1703 enne ja 591 peale nats-imist), 19 elektripliiti (kõik enne nats-imist), 506 küttekeha (kõik enne nats-imist). Natsionaliseeritud Aglo direktoriks määrati Ardo Naaber ja ettevõttega liideti Eduard Orgi galvaniseerimistööstus. 16. aprillil 1941 määrati Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvuses olnud "Elektrotehnika tehas Aglo, ins. N. Karus" (kasutati veel vana nime!) Kergetööstuse Rahvakomissariaadi alluvusse. Kuid juba 12. mail allutati Aglo taas Kohaliku Tööstuse RK-le (ENSV Teataja 43/1941, 52/1941). Aglo asutaja ja omanik Nikolai Karus küüditati koos abikaasaga 1941. a. juunis Siberisse. Aglo jätkas tegutsemist ka sõja ajal. Näiteks oli 30. augustil 1942 Aglo poolvalmis materjalide hulgas kokku 1396 mitmesuguses viimistlusfaasis triikrauaplaati. Ilmselt samal aastal andis Nikolai Karuse isa Vladimir Karus sisse taotluse Aglo reprivatiseerimiseks. 20. aprillil 1943 otsustas Eesti Majanduskoja Käsitööstuse Peaosakond Aglo reprivatiseerida Vladimir Karusele. Aprillis 1943 oli Aglos 4 töötajat ja käitise tehniliseks juhatajaks oli Ernst Jürgenson. 1944. a. lõpul oli Aglos 11 töölist. M. K. ja K. T. RK Masinaehituse Peavalitsuse otsusega ühendati Aglo 1. märtsist 1945 raadiotehasega Punane-RET, alates 1. aprillist 1945 asus Aglo Reimanni 9/11 Punase-RETi ruumides, töötajaid oli Aglos sel hetkel 16. Veel 16. aprillil 1945 teatati, et on kätte saadud 5 Aglo töötaja ametiühingu liikmepiletid. ISIKUD: NIKOLAI KARUS /12. detsembrini 1935 GASABOV/ Sündinud 16. IX 1908 Liibavis, Lätis. Surnud 28. XI 1941 Sevurallagis, Sverdlovski oblastis, Venemaal. Lõpetas Tallinna Kõrgema Tehnikumi elektrotehnika eriala oktoobris 1935. N. Karus arreteeriti kui "sotsiaalselt ohtlik isik" 14. juunil 1941 ja saadeti koos abikaasa Ena-Elisabeth Karusega (sünd. 31. VIII (vkj 18. VIII) 1909, neiuna Jürgenson) Siberisse. Nikolai Karus hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina Sverdlovski oblastis Sevurallagis. Ena-Elisabeth Karus vabanes asumiselt 1957. www.okupatsioon.ee; Tallinna Oleviste koguduse personaalraamatud (TLA.236.2.26, TLA.236.1.52) ERNST JÜRGENSON Sündinud 20. XI (vkj) 1907 Tallinnas Surnud Ernst Jürgenson oli oma õemehele Nikolai Karusele kuulunud tööstuse Aglo asjaajaja-ärijuht 1. augustist 1936 kuni 31. maini 1939 ja reprivatiseeritud Aglo tehniline juhataja 1943-1944(?). Ernst Jürgenson sündis Tallinnas, oli 1928-1930 praktikant AS-i Franz Krull tehnilises büroos, pärast ajateenistust kaitseväes töötas 5 aastat AS Kapsi & Ko esindajana (agendina). Ilmselt õppis samal ajal Tallinna Kõrgemas Tehnikumis ja Tartu Ülikoolis. Oli Aglo asjaajaja-ärijuht 1. augustist 1936 kuni raadioosakonna likvideerimiseni mais 1939. Töötas 1940-1941 kaubandusühingu Valmet & Ko tehnika- ja tekstiiliosakonna juhatajana. Märtsis 1941 läks ümberasujana Saksamaale, kus töötas Schweinfurtis firmas Fichtel & Sachs ja Vereinigte Deutsche Metallwerkes. Sõja ajal tuli tagasi Eestisse, et asuda Nikolai Karuse isale Vladimir Karusele reprivatiseeritud Aglo tehniliseks juhatajaks. Riigiarhiiv ERA.R-66.1.746 (Aglo reprivatiseerimine); Tallinna Oleviste koguduse personaalraamat (TLA.236.2.26); Uudisleht 10.09.1936 raadiotuba[ät]hot.ee